Saturday, February 2, 2013

Maybe it wasn't for me ?

tuleb vist kõik ära rääkida jap ? :)
no igastahes alustan siis oma rõõmuudisest, mis lõpuks ei olnudki enam nii rõõmurohke.
nimelt otsiti meie koolis uusi liikmeid tüdrukutebändi jaoks, TopTen plaadifirma poolt. Mõtlesime ka siis tsikkidega, et teeme nalja, lähme proovime ka:) enda arust läks laul suht metsa tookord aga neile ma meeldisin kohe alguses oma positiivse hoiakuga. Niisiis heliseski mu telefon teisipäeva õhtul, samal ajal kui planeerisin Tallinna minekut. Helistatigi TopTenist, räägiti jutt ära ja öeldi, et laupäeval kell 14.00 on Suminas finaal, et olge kohal. Ilmselgelt olin korraga nii šokis, üliõnnelik ja muud sada emotsiooni veel(mõni teab, kes nägi:D). Mis siis ikka, saadeti fonod, harjutasin palju, paanika tekkis eile õhtul, kui ma ei suutnud siiani otsustada, mida laulan ja sõnad ei jäänud ka absoluuutselt pähe( thank god, et ma üksi korteris olin:D). Muidugi selle asemel, et õppida laulu, läksin eile peole ka(räägin hiljem sellest)..ilmselgelt vale tegu vist. Aga no, täna siis oli see kauaoodatud finaal, saime 6 neiukesega kokku Suminas, närvid püsti ja järjest käisime ette laulmas taaskord. Üksi harjutades tuli mul tõsiselt hästi välja, helistik oli paigas jms, aga kui minu kord tuli, vot siis läks asi nii metsa, kui metsa. Astusin siis kardinaga eraldatud ruumi, suur naeratus näol. Henri Tali ütles, et talle meeldib, et ma nii õnnelik suudan olla ja positiivsusega silma paista kohe alguses. ja siis tuli laulmise aeg. Suutsin kaks korda vussi keerata selle, sõnad läksid meelest ära. Lõpuks jätsingi kaks rida laulmata, sest meelde ei tulnud read. hääl oli ka täiega ära(magamatusest vist) ja nii ma laulsin acapella veel ühe laulu nende soovil.. paar küsimust ja neidude juurde tagasi, muljetasime pisut. ootasime siis teised ka ära ja kästi veel oodata tulemusi. ja siis tuli kõige närvesöövam hetk, tulemused. reipalt läksime kõik sisse sinna, paluti ühine laul lauda, mida me ei teinud, sest polnud mida laulda:D ja siis tulid avalikkusele nimed... mind seal hulgas ei olnud... mitte, et ma otseselt sinna bändi saada oleks tahtnud aga pisike pettumus oli siiski. 2'le meist soovitati minna ka superstaari eelvooru, kästi mitte kurvastada ja öeldi, et meil on teie andmed, kui tahame veel mingeid projekte edaspidi teha. vähemalt seegi hea:) siiski kaldun arvamusele, et oleksin pidanud jääma oma algse laulu juurde aga viimasel hetkel hommikul mõtlesin ümber :s mis seal ikka.
ausaltöeldes andis see tohutult suure kogemuse ja ma ei kahetse absoluutselt, et proovisin. kuigi minu teekond lõppes seal, on siiski hea teada, et ma olen ühes plaadifirmas poole jalaga sees, mis annab mulle tulevikus võibolla mõnes asjas eelise. tore oli siiski ja ma loodan, et mu kullakallikestel läheb hästi selles :)
aga muud juttu räägiks ka.
matemaatikaõps võib ikka täis tropp olla vahepeal. ülimalt normaalne, kui sa jääd tundi 7 minuti hiljaks, ülesannet tahvlil ei oska, sest uni oli siiski veel ja saad tunnitöö 2, mille parandamine pole võimalik. aitäh! eile hommikul oli mul hääl nii ära, et tekkis laupäeva pärast juba paanika, sest hääl oli ikka sitaks pede. aga no, muud vist selles suhtes koolist rääkida pole, 5.veebruarist algavad kooli meistrivõistlused võrkpallis, oleme harjutanud nüüd siis meeskonnaga(suure naeru ja vigastustega, aga siiski:D) ja loodame, et läheb hästi.:)
oeh, aga eilsest tänase hommikuni oli lihtsalt kõik ülimalt hea:)
mõte peole minna oli juba nädala alguses aga suur oli üllatus, kui ürituse seinalt leidsin oma nime tasuta pääsme nimekirjast. mis seal ikka, otsisin seltskonna ja bussile:D klubi oli küll mingis x-kohas aga no, tantsida saime palju, pealetükkivaid noormehi oli palju, ühe noormehega sai ka tantsitud(ma ei tea, kes ta oli), neiukesed Põltsust tulid ka, natuke juttu ja tantsu edasi. ühesõnaga oli tegelt megamõttetu pidu, täiesti kained olime. loata asjade näppimisest sai autojuhiload(täitsa blond) ja vetsus meenutame ka, kus neiukesega tutvusime:D  kuskil 2 ajal tõmbasin oma tsikiga linna ära, joogikas oli nii suur ja kõht oli ka tühi. ilmselgelt mäki drive-in'st me midagi ei saanud( kahtlane rahvas oli ka seal), suundusime Statoili, istusime seal kuskil 4ni:D aga no naerda sai palju, sest ilmselgelt üks ei mõistnud mu edasisi mitteplaane ja noormehe pluus oli teemas:D miskipärast kõik vahtisid meid koguaeg.. oh ei tea:D paar sõnumit, kodu poole minema, sest uni oli ka juba ja sitaks külm oli. poole Turu silla peal sain kõne, pisut täpsustavat teksti, natuke ootamist ja saime noormehe ning ilusa Audiga kojuuu :D nunnukale pakkusin ka öömaja, pimedas koridoris eksleme ka, meik maha ja tuttttu, sest kell oli megalt palju juba ja kell 14.00 pidin laulma juba minema+harjutama veel pisut. aga see mis oli, jääb meie teada(ei, mitte midagi hullu), sest see kõik oli nii hea :) oeh, tahest tahtmata tekkis mu peas võrdlus ja see kõik ei olnud võrreldavgi temaga, kes suutis mu elu peaaegu perse keerata. üks sõna, noormees: magus! oeh ...
ilmselgelt täna Tallinna ei jõudnud, bussis laseme niisama õltsi ja vaatame jalkamängu kava aga kodus olen taaas :).
peaesinejaga tekkisid ka peaaegu jamad, kuid saime korda asja vist.
üks pruunpoiss lahkus ka mu juurest natuke aega tagasi, vaatasime jalkat. parem hoida last kahekesi, kui üksi :) teinekordki võiks.
jah, kallis debiilike, ma ise ka ei jõua varsti enam järge pidada niiet, no probleeeemoo :D
vaatab, mis veel õhtuga saab, sest üks messis ja tundis huvi mu asukoha kohta.
aga teile, head nädalavahetuse jätku :)
Tsaukitsauki ! (ingaztub)
xoxo .

No comments:

Post a Comment